ANNA
01.12.1920 – 20.12.1997
Anna Rulli sündis Petseris. 17 aastasena läks tööle Eduardi tallu talutüdrukuks. Hiljem hakkas koos elama Eduardiga. Kooselust sündisid Villem ja Malle. Talus elati kuni 1949 aasta võõrandamiseni, mil tuli koos perega põgeneda Petserisse tagasi.
Peale Eduardi surma kolis laste ja Ellaga Järvamaale oma venna Mihhaili lähedusse. Kuni pensionipõlveni töötas kohalikus sovhoosis nii põllutöölise kui ka lüpsja-karjatalitajana.
EDUARD
30.03.1886 – 19.01.1966
Eduard Parmann sündis tolleaegses Kürsa külas. Hilisemalt elas Sülgoja külas.
Teenis aega, tolle ajastu kohaselt, nii tsaari- kui EW armees. Võttis üle vanematelt talukoha ja töötas talu üles suurtaluks.
II MS osalemise kohta info puudub. 1949 aasta küüditamise ajal oli küüditatute nimekirjas kuid tänu tuttavale vallaametnikule, kes eelmisel õhtul ütles Eduardile, et mingu kodust ära öösel, on küüditamine, pääses küüditamisest. Aga talu siiski võõrandati ja sinna pandi elama mingid venelased.
VILLEM
14.11.1941 – 17.01.1992
Villem Rulli sündis Tartus. Koolis käis Petseris ja aitas vanemaid talutöödel.
Peale pere Järvamaale kolimist töötas kohalikus sovhoosis põllutöölisena.
Kahjuks tema eluküünal kustus raske haiguse tõttu üsna varakult.
PÄRNI
15.01.1952 – 29.09.1999
Sündis Hiiumaal paljulapselises peres.
Elu keerdkäigud olid teda viinud lastekodusse, kuid vaatamata kõigile vintsutustele sai temast mees kelle käed kasvasid õige koha peal. Ei olnud asja mida ta parandada ei osanud ega tööd mida teha ei osanud. Vajadusel oskas teha peedist pesumasinale trumli.
Enne raske haiguse tagajärjel siitilmast lahkumist töötas pikki aastaid Lagedi raadiojaamas katlakütjana.
ELLA
10.10.1883 – 18.07.1973
Ella Parmann oli Eduardi õde, tema tegemiste kohta on kahjuks vähe teada.
Teadaolevalt aitas venda talu toimetustes kuni talu võõrandamiseni.
Mälestusnurk nimeplaatidega kodukoha kalmistul QR-koodiga sellele mälestuslehele
Siiski on elu ilus!
Ilus ja hunnitu-suur.
— Kõndinud mina ka madalusteed,
Juhtinud siiski mind jumalusväed;
Kesest ka saatuse pimeda
Loonud hing lootuse ilula;
Võitlustes — surmagi varju all
Minuga jäänud mu Elulaul.
/Anna Haava, “Siiski on elu ilus”/